KUIDAS ME INGLISMAAL KÄISIME

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, peame alustama sellest, kuidas me raha saime. Viimastel aastatel on Eesti koolides populaarsust kogunud Archimedese sihtasutuse Comeniuse elukestva õppe projektid. Ka Torma Põhikooli kahe aastase projekti taotlus kiideti heaks. Meie koolil on koostööprojekt kuue Euroopa riigiga: Inglismaa, Kreeka, Hollandi, Belgia, Hispaania ja Poolaga. Meie projekti teemaks on „Reisid ajas ja ruumis” Selle projekti käigus me uurime oma õpilastega Eestimaa viimase paarisaja aasta kuulsamaid inimesi, tutvustame sporti, tähtpäevi, muusikat ja muud igapäevaelusse puutuvat. Nooremad õpilased joonistavad koolielust ja oma igapäevasest elust pilte. Lisaks on õpilastel meeldiv võimalus leida enesele kirjasõpru ja suhelda ka interneti teel.

Sellel sügisel 3.-9. novembrini oli kahel meie kooli õpetajal meeldiv võimalus viibida esimesel projektikohtumisel Inglismaal. Meie lend Londonisse väljus 3.novembri hommikul ja kohal olime me juba keskpäevaks. Õhtupoolikul me tutvusime Londoniga. Ka Inglismaal läheb pimedaks umbes samal ajal kui meil, seega meie Londoni ekskursioon sündis hämaras ja pimedas. On omamoodi kogemus tutvuda linnaga ise, ilma giidita. Otsida linnakaardilt sihtpunkt ja viis, kuidas sinna kohale jõuda. Seigelda metrooga, sõita kahekordse bussiga ja jalutada Thamesi kaldal. Näha parlamendihoonet ja Big Beni, imetleda Londoni Silma, leida ootamatult Shakespeare teater ja vanim Londoni kirik lihtsalt ümber nurga keerates.

Toweri sild ja kindlus jätab pimedas tuledega valgustatuna kindlasti teise mulje, kui päevavalguses:  hiiglaslik,  kaunistatud ja väga hoolitsetud õuega, mille aia ääres õitsevad roosid keset novembrit!

Järgmisel päeval sõitsime rongiga Londonist Manchesteri eeslinna Boltonisse. Rongid on kiired, vaiksed, mugavad ja reisijale pakutakse igasuguseid lisateenuseid: kuulamiseks 14 raadiokanalit, puhvet jne. Õhtuhämaruses kohale jõudes tervitasid meid projektikaaslased, kellega veetsime mõnusa teretulemast-õhtu kohalikus pubis kamina ääres istudes.

Esmaspäeval külastasime Boltoni raekoda ja meid tervitas Boltoni linnapea, kes tegi meile tutvustava tuuri raekojas, rääkis linna ajaloost ja kõigelisaks pakkus tõelist inglise teed.

Edasi liikusime  meie partnerkooli St Columba poole. Kool asub üsna väikeses kahekordses majas, mida ümbritseb nägus aed. Koolis õpib u 180 last vanuses 3-12 aastat. Kõigile õpilastele on kohustuslik koolivorm, mis koosneb hallidest viigipükstest või seelikust (pihikseelikust), valge tennisepluus, tumesinine dzemper, lisaks valged sokid koos mustade kingadega. Õpilased on rõõmsameelsed, särasilmsed ja uudishimulikud- nii nagu meiegi lapsed. Koolimaja on madal, üsna väikeste klassiruumidega. Kuid igal pool on lapsi innustavad  ja abistavad laused (nt. Kui sa ei saa ülesandest aru, siis … või Selleks, et edukalt õppida, võiksid sa…). Meil oli võimalus viibida kooli iganädalasel  kogunemisel, kus õnnitleti sünnipäevalapsi, anti üle selle nädala kiitused ja ühel klassil oli võimalus esineda  sellel nädalal õpituga. Kõik laulsid kaasa kooli palvet (ka õpetajad!), räägiti väga rahulikult ja lastesõbralikult sellest, mis on ees ootamas.

Teisipäeval oli meil võimalus külastada Boltonist 200km kaugusel asuvat järvedepiirkonda Lake Districti. Oma jalutuskäiku alustasime väikesest õdusast linnakesest üles mägede poole. Oli hämmastav vaadata, et nii kõrgele kui näed, on igal pool hekid, kiviaiad ja lambad. Lisaks imelised majakesed, mis tekitavad tahtmise sinna elama jäädagi. Ilmaga meil samuti vedas, päike paistis ja nii kõrgele ja kaugele oli kõik näha.

Kolmapäev oli tõsine tööpäev. Olime kõik koos ja panime paika projekti edasised plaanid. Kui kõik läheb plaanitult, on ees ootamas väga huvitavad ja tegevusterohked kaks aastat, mis pakub õpilastele võimaluse saada uusi teadmisi erinevate Euroopa riikide kohta ja  tutvustada oma maad teistele. Lisaks leida suhtlussõpru üle terve Euroopa.  Õhtupoolikul külastasime üht elumaja-kindlust, mille ehitamisega oli alustatud 15ndal sajandil, mida täiendati läbi 500 aasta juurdeehitustega. Tänaseks päevaks on see muuseum.

Neljapäeval veetsime päeva Manchesteris endas. Külastasime Manchester Unitedi jalgpallistaadioni, kus meid ootas ees imeline giid. Meil oli võimalus näha staadioni ja meeskonnaruume, konverentsiruumi ja liikuda rahva kisa saatel uuesti staadionile. Lisaks samas kõrval asuv jalgpalli muuseum, mis ühele tõelisele spordisõbrale oleks unustamatuks elamuseks. Külastasime ka kohaliku kunstniku Lowry galeriid ja sõjamuuseumi. Õhtul aga lauldi linna keskväljakul jõululaule ja süüdati linnas jõulutuled. Kahjuks meid ootas ees kodutee, taas sõit rongiga Londonisse, seal seiklesime keset ööd metroo ja bussiga lennujaama, kus ootasime mitu head tundi oma lendu…. Oli tore taas kodus olla!

Inglismaad jääb aga meenutama nende ääretu viisakus ja lahkus, imetoredad lapsed.

Reisil käisid Torma Põhikooli õpetajad Barbara Laul ja Ülle Säälik